Peaminister Taavi Rõivas avaldas eile Postimehes viis punkti selle aasta plaanide kohta, mis ettevõtjate hinnangul on majanduse teemal sisutühjad ja sihitud.
- Taavi Rõivase plaanib käesolevaks aastaks ettevõtjaid ei rõõmusta Foto: Andras Kralla
„Mind teeb neid
viit sihti lugedes murelikuks, et pea rõhuv enamus neist on seotud eelkõige kuludega või kulude kokkuhoiuga ning ei ole selgeid tulevikku vaatavaid sihte, mis tõstaksid tulusid, arendaksid ühiskonda,“ kommenteeris Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink. “Kui peaminister sõnastaks veel ka viis konkreetset sihti, kust joonistuvad välja selge plaan ja eesmärgid näiteks 20 aasta perspektiivis, millele lisanduvad konkreetsed esimesed sammud aastatel 2016-2017, siis oleks pilt palju parem,“ lisas ta.
Jaano Vingi sõnul suures plaanis midagi ette heita ju ei ole, lihtsalt julgust oleks rohkem vaja. „Taavi Rõivase sõnastatu on kindlasti õige ning põhjalikult läbimõeldud kava, millele olemuslikult ei peakski etteheiteid tegema. Need on olulised teemad meie riigile ja ühiskonnale. Mõelge suurelt ja tegutsege julgelt, härra peaminister!“ soovitas ehitusettevõtja Vink.
Kannatame ära
Kunda Tsemendi juhatuse esimehe Meelis Einsteini sõnul pole valitsuses inimesi, kel oleks ettevõtluskogemust või on neid seal väga vähe, mispärast pole ka majandust puudutavas punktis ambitsioonikaid plaane. „Majandus on seisma jäänud ja öelda, et nii ongi hästi – see küll õige ei ole. Ja mis see meie pikaajaline plaan on? Hoida eelarvet tasakaalus ja vähendada? See on jätkusuutlik vähenemine. Praegu seda praktiliselt ju viljeletakse,“ kommenteeris Einstein.
Tema hinnangul pole õige, et valitsus hoiab majandusse investeerimisel madalat profiili, ja ilus pole ka rääkida, et nii ongi hea. „Räägime, et meil on hästi, midagi teha vaja ei ole, kannatame ära ja ootame kui läheb paremaks,“ iseloomustas Einstein valitsuse praegust käitumist. Riik peaks tema sõnul selgelt välja ütlema perspektiivikad sektorid, kuhu tasub investeerida. „Töötlevas tööstuses on meil 110 000-120 000 inimest tööl, see on ju oluline. Töötlev tööstus annab inimestele siin tööd, riik peaks ütlema, et see on üks prioriteetne sektor,“ rääkis Einstein ja lisas, et eks igaüks vaatab asju oma mätta otsast.
Einsteni sõnul usub valitsus Eestis liiga palju liberaalsesse majandusse, ilma et endal strateegia paigaski oleks. „Vaadatakse, mis Brüssel ütleb ja nii tehaksegi. Eks ettevaatlik peab olema, kuid riske ei juleta võtta ja midagi teistmoodi teha ei juleta. Arvatakse, et liberaalne turumajandus paneb kõik asjad paika. Aga ei pane ikka! Kõik riigid rakendavad strateegiat, kuidas midagi saavutada, kuid meie strateegias sisu pole,“ rääkis Einsten.
Ta lisas, et stabiilsus tähendab muidugi ka midagi ja Eestis on palju asju, mis on hästi, kuid areng peaks ikkagi olema. „Ambitsiooni ja riskivõtmise tahet on vähe,“ lisas Einsten.
Sisutühi poliitiline retoorika
Tarkvaraettevõtte Nortal vastne e-riigi lahenduste seadusandlike ja poliitikat kujundavate küsimuste nõustaja Rein Lang lisas, et Rõivase viis sihti käesolevaks aastaks on sisutühi retoorika. „See on tavapärane poliitiline retoorika, mis on minu jaoks sisutühi. Valitsuse sammud ei toeta Rõivase juttu. Ettevõtlustahtest, rahvusvahelistumise tahtest, odavast rahast, enesekindlusest ja soovist on puudus,“ rääkis Lang.
Samas ei jaga Lang enda sõnul nende inimeste arvamust, kes tahaksid kõik maksud ja muu sellise peapeale pöörata. Tema hinnangul oleks vaja pigem mõningaid kohti tuunida. Asi on ka selles, kas tegemist on pisiasjadega või tegeliku tasakaaluga – see on Langi sõnul hetkel poliitikas teema number üks.
„Ettevõtluse tulumaksu mina taastama ei läheks, selles ma mõtet ei näe, see on Eesti edu pant olnud. Et tuunida käibemaksu asju ja võib-olla tulumaksu puhul erisoodustusi – sellega olen päri, need pole paradigmaatilised muudatused,“ rääkis Lang. Tema sõnul pole mitte maksukeskkond hetkel Eesti ettevõtlusel takistus, vaid ebakindlus ja tahte puudumine. „Keegi ei usu kedagi, ei usuta tulevikku, ei usuta valitsust - see pole kõige parem investeerimise keskkond pikaajaliste projektide ette võtmisel. Probleem on usalduses,“ nentis Lang.
Kõik oleneb detailidest
LHV analüütikut Heido Vitsurit üllatas peaministri aastasihte vaadates see, et julgeolek oli esimene punkt. „Poleks seda uneski näha osanud, arvasin, et NATO liikmelisus tagabki juba kaitse,“ märkis Vitsur naerdes.
„Kurat on peidus detailides ja detaile on väga palju. Ka meie partnerite ja konkurentide juures on detailid. Me peame vaatama, kuidas me neid detaile muutes oleksime suutelised oma konkurentidega võistlema,“ rääkis Vitsur.
Ta nentis, et Rõivase välja öeldud sihid majanduse teemal ei saada ettevõtjatele selleks aastaks mitte mingisuguseid signaale. „Niisama saab praegusel kujul ära elada küll, kuid mitte saavutada läbimurret. Ka USAs on saavutatud läbimurdeid nii, et riik on mingiks ajaks sellele oma õla alla pannud,“ rääkis Vitsur ja lisas, et eks kui Euroopal hakkab paremini minema, siis küll hakkab lõpuks ka Eestil paremini minema.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.